Detsembris 2018 avab Helsingi linn oma uue keskraamatukogu Oodi. Alates 2010. aastast valminud teostes tegutsev uuenduslik ruum, mille nimi tähendab tõlkes „ood”, loob uue standardi tulevastele raamatukogudele kogu maailmas ning tugevdab veelgi Soome globaalset staatust raamatusõprade oaasina.
Riiklikult rahastatav 98 miljoni euroga (85 miljoni naelaga) athenaeum ei võimalda ainult oma pea maha mahtumist ega ka stereotüüpse kirjaliku sõna hoidlat, kus liiga lõbusad helid näevad külastajaid pahura raamatukoguhoidja poolt.. Selle asemel on tuleviku raamatukogu raamaturiiuli tahtlik sulandumine Internetiga. Raamatukogu integreerib küberruumi sujuvalt virnadega, võimaldades digimaailmal paljastada „uusi ja kaasahaaravaid viise kirjanduskultuuri nautimiseks”. See kõrvutamine peegeldab raamatukogu enda üldeesmärki: ehitada kirjanduslik sild mineviku ja tuleviku vahele.
Oodi, Helsingi © ja viisakalt Oodi
Töölönlahti naabruses asuv sait on ette nähtud ülelinnaliseks hangoutiks. Pärast üldsuse julgustamist jagama teadmisi selle kohta, mida nad rajatisse kavandavad, hõlmavad lõppkavad kohvikut, restorani, rõdu, kino, salvestusstuudiot ja 3D-trükikoda. Ühel hetkel kaaluti kaasamiseks isegi sauna, kuid lõpuks see lõiku ei teinud.
Ehkki see võib tunduda liiga hea, et tõsi olla, selgitab Soome haridusministeerium, et rahvas peab raamatukogusid kui kohti, kus „veeta aega, kohtuda inimestega ja tegutseda koos“, kuna nende ruume kasutatakse sageli nii vaba aja veetmiseks kui töötegemiseks. ja õppima.
Oodi © ja viisakalt Oodi
Raamatukogud pulseerivad nagu Soome kultuuri oluline märk; 2016. aasta uurimus pealkirjaga „Maailma kõige kirjaoskalikumad rahvad (WMLN)” näitas, et Põhjamaa on eri kirjaoskajate käitumise põhjal maailmas kõige kirjaoskavam, sealhulgas raamatukogude ja ajalehtede arv riigis, raamatute arv nimetatud raamatukogudes, aastad koolist ja hõlpsat juurdepääsu arvutitele.
Vabariik kiidab isegi raamatukoguseaduse, mille eesmärk on "tugevdada rahvaraamatukogude toimimise eeltingimusi ning edendada kodanikuaktiivsust, demokraatiat ja elukestvat õpet". Seetõttu pole üllatav, et see on rahvas, kes soovib tagada traditsioonilise raamatukogu koht tänapäeva Interneti-kinnisidees kultuuris. Kui Suurbritannia kulutas raamatukogudes aastatel 2016–17 keskmiselt 14, 40 naela elaniku kohta, siis Soome kulutas 50, 50 naela.
Oodi hoone on projekteerinud Helsingis asuv ettevõte ALA Architects, kes valiti projekti jaoks linnapea kantselei korraldatud konkursil. ALA väidab, et nende loominguline suund struktuurile "kasvab dünaamikast saidi [ise] ja raamatukoguprogrammi eesmärkide vahel".
Oodi © ja viisakalt Oodi
Sarnaselt otsusega, mis selles elaks, avaldas Helsingi linn ajaveebi kaudu hoone välimuse ideid, paludes kogu protsessi vältel avalikkuse arvamust ja arvamust.
Raamatukogu on kolmekorruseline ja selle fassaadil on avalik plats, mis ühendab sise- ja välisruumid. Neist kolmest tasandist meenutab ALA sõnul ainult tipptasemel traditsioonilist rahulikku raamatukogu atmosfääri. "See pakub takistusteta majesteetlikke vaateid ümbritsevale pargile ja linnapildile."
Oodi © ja viisakalt Oodi
WMLN kirjeldab kirjaoskuse uurimisel analüüsitud „kirjaoskajat käitumist” kui „kriitilist tähtsust üksikisikute ja rahvaste edukuses teadmistepõhises majanduses, mis määratleb meie globaalse tuleviku”. Ja nii on võib-olla raamatukogu roll tänapäeva ühiskonnas sama oluline, kui soome kultuur paneks meid uskuma. Need ei ole pelgalt paberist raamatute surnuaed, vaid neil võib olla ka elava globaalse tuleviku jaoks ülioluline tähtsus, kuid selleks, et sinna jõuda, on vaja arendustööd jätkata.
Helsingi abilinnapea Nasima Razmyar ütleb: "Maailm muutub ja raamatukogud peavad muutuma." Razmyar ja tema pere põgenesid 1992. aastal põgenikena Afganistanist Soome. Raamatukogude ja nende raamatute vaba juurdepääs aitas tal uue koduga kohaneda ja hõivata seeläbi oma südames erilise koha.
Oodi, Helsingi © ja viisakalt Oodi
Tema ja tema linnapea kolleegide arvates vajab Soome raamatukoguteenistus uue ajastu sissetoomiseks lipulaeva "uue ajastu raamatukogu". Oodi rajatised on kavandatud paindlikuks, nii et see saaks ajas kasvada ja muutuda.
Koos Oodiga loob Soome oma raamatusõpradele - 5, 5 miljonile inimesele, kes laenutab aastas peaaegu 68 miljonit raamatut - kirjandusliku ja tehnoloogiliselt säästva varjupaiga, ja see on raamatukogu määratlemisel murdmas uut teed.
