Autorid lõbustavad ja pakuvad akent sellest, mis elu on või oli nende ühiskonnas. Bosnia kirjanikud töötavad igas ettekujutatavas žanris, alates romantilisest ilukirjandusest kuni ülevaate saamiseni Jugoslaavia sõdade ja Sarajevo piiramise ajal. Siin on 11 Bosnia autorit, kellega saate enne külastamist tutvuda.
Semezdin Mehmedinovic
Semezdin sündis 1960. aastal Kiseljas, väikeses Kesk-Bosnia linnas ning temast sai hiljem silmapaistev kirjanik, ajakirjade toimetaja ja filmitegija. Autori vaated ja vaatenurk elu jooksul Jugoslaavias viisid ta toimetuse kohale kahes ajakirjas, mis moodustasid kommunistliku partei vastuseisu. Kuna Jugoslaavia lagunes aeglaselt kaosesse, otsustas ta piiramise ajal jääda Sarajevosse. Washington Posti andmetel on Semezdini silmapaistvaim teos Sarajevo Blues Bosnia sõja üks paremaid kirjandusdokumente.
Bisera Alikadic
Sellel Lääne-Bosnia luuletajal ja romantilisel on riigi ajaloos eriline koht. Bisera oli üks esimesi Bosnia naisi, kes avaldas oma varase karjääri jooksul romaani. Täna on tema teosed saadaval mitmes keeles, sealhulgas inglise, prantsuse ja saksa keeles. Tema teiste märkimisväärsete saavutuste hulka kuulub ka Sarajevo piiramisrõnga sündmuste dokumenteerimine.
Otto Lang
Otto Lang (1908-2006) sündis Austria-Ungari Bosnias tänapäeva Tesanjus. Temast sai osav suusataja, hiljem kolis ta USA-sse ja asutas mitmeid suusakooli. Pärast Hollywoodi tähtede juhendamist leidis Otto end 1930. – 1950. Aastate filmide režissöörist. Hilisemas elus on ta kirjutanud paar raamatut, sealhulgas oma kuulsa 1994. aasta Austria Alpidest Hollywoodini USA-s ja oma 2000 pilti Minu elu teekonnast, dokumenteerides oma elu fotokogu kaudu.
Aleksandar Hemon
Bosnia ameeriklane Aleksandar sattus USA-sse luhtunud, kui Jugoslaavia sõjad hakkasid tema riiki laiali rebima. 1964. aastal Sarajevos sündinud autor õppis inglise keelt USA-s elades. Hiljem hakkas ta kirjutama ilukirjandust ja esseesid. Suur osa tema väljamõeldistest sisaldab sõdade ajal juhtunud sündmusi ja nendega tegelemise vaeva.
Istaknuti pisac Aleksandar Hemon postao je danas član FK Željezničar, te je podržao projekat evropske Grbavice. #fkzeljeznicar #zeljo #aleksandarhemon
FK Željezničari (@fkzeljeznicar) jagatud postitus 28. märtsil 2016 kell 12:14 PDT
Karim Zaimovic
Noor autor kohtas oma enneaegse surmaga kestast 1995. aastal, 24-aastaselt. Karim armastas koomiksiraamatuid ja kunsti ning lootustandev kirjanik ja ajakirjanik soovis tutvustada Sarajevot maailmale hoopis teistsugusel viisil kui sõjast räsitud riik. Karimi kõige kuulsama teose Vaarikamoos saladused kirjutati piiramise ajal ja need kirjeldavad sõda seda tegelikult mainimata.
U Sarajevu je 6.maja 1971. rodjen #KarimZaimovic, bh.pisac i novinar?
Fashion.Beauty.Love'i (@fbl_magazine) jagatud postitus 5. mail 2015 kell 15:24 PDT
Zlata Filipovic
Zlata päevik kirjeldab Sarajevo piiramist noore tüdruku vaatevinklist. 1980. aastal Sarajevos sündinud Zlata oli sõja puhkedes alles 12-aastane ning ta dokumenteeris igapäevased sündmused ja mõtted samas stiilis nagu Anne Frank. 1993. aastal kolisid Zlata ja tema ema ÜRO abiga Pariisi. Zlata päevik on üks Bosnia kõige ikoonilisemaid sõdu käsitlevaid raamatuid ja see on kohustuslik läbi lugeda, et aegu lapse pilgu läbi mõista.
# 5koopia Raamatute lugemine, mis põhineb teiste inimeste päevikutel, paelub mind. Olen tahtnud seda raamatut pikka aega lugeda, kuid eksemplari leidmine võttis mul aega, nüüd on mul üks, mille üle olen nii rõõmus. Me oleme sama vanad ja ma ei kujuta ette, mida see noor tüdruk pidi läbi elama! #zlatafilipovic #zlatasdiary #books #diary #reading #sarajevo #war # 1992
Jemma & Dexteri jagatud postitus:? 97/52 (@dextersmummy_) 5. oktoobril 2016 kell 5:21 PDT
Miljenko Jergovic
1966. aastal Sarajevos sündinud Miljenko omab tugevaid arvamusi, kirjutab kibeda irooniaga ega häbene nüansse tähelepanekuid ja kriitikat. Ta kirjutab romaane, novelle ja luulet ning kuigi neid on kerge lugeda, on neil keerulisi ülaosasid. Tema üks kuulsamaid on 2003. aastal ilmunud 700-leheküljeline romaan pealkirjaga Dvori od Oraha, mis hõlmab Bosniat Austria-Ungari impeeriumi allakäigust nii maailmasõdade kui ka sotsialismi lõpuni.
Alija Izetbegovic
Ailja Izetbegovic (1925-2003) on kuulsam oma iseseisva Bosnia esimese presidendi (1992-1993) kui oma kirjatöö poolest. Kuid see endine poliitiline aktivist on kirjutanud mõned lugemist väärt asjad, näiteks tema kuulsaim teos “Islam ida ja lääne vahel” (1993). Raamatus käsitletakse mitmesuguseid lääne tsivilisatsiooni moslemite ees seisvaid probleeme ja see on olnud mõjukas väljaanne kogu maailmas. Teised tema raamatud kirjeldavad tema aega poliitvangina 1980ndate lõpus, sealhulgas autobiograafiat.
Alija Izetbegovic © USA kaitseministeerium / WikiCommons
Ohutult kerjav Basagic
Bosnia Safvet-beg (1870–1934) sündis ja kasvas Sarajevos Austro-Ungari ajastul ning oli silmapaistev luuletaja ja poliitik. 19. sajandi lõpus algasid rahvuslikud revivalistlikud liikumised ja Safveti varasel loomingul oli oluline roll. Muud saavutused hõlmavad kaastööd mõnele esimesele Bosnia ajalehele ja ajakirjale.
Safvet-beg Bašagić - tundmatu (eluaeg: teadmata) [avalik omand], Wikimedia Commonsi kaudu
Abdulah Sidran
Abdulah ehk Avdo kirjutab stsenaariume, draamasid ja luuletusi. Stsenaariume ja stsenaariume näidati mitmetes Jugoslaavia ja Bosnia filmides, näiteks "Kui isa oli äritegevuses" (1985). Paljud tema hilisemad luuletused puudutavad Jugoslaavia sõdade ja Sarajevo piiramisrõnga erinevaid aspekte, mis hiljem said tänapäeva Bosnias väga sümboolseks.
