2015. aasta Londoni raamatumesside tähelepanu keskpunktis olid kindlalt Mehhiko parimad kaasaegsed romaanikirjutajad, luuletajad ja kirjandusaktivistid, võimaldades paljudel Mehhiko hiljuti tõlgitud kirjanikel laiemat tähelepanu pöörata, mida nende teosed väärivad. Tähistamiseks vaatasime 22 parimat kaasaegset Mehhiko kirjanikku, kellest mõned olid raamatumessil näitusel.
Valeria Luiselli © Alfredo Pelcastre
Valeria Luiselli
Luiselli mängulised mesmeersed romaanid, mis on tõlgitud paljudesse keeltesse, on tõmbanud moonutuste piirid reaalse ja kujutletava vahel. Selliseid teoseid nagu „Faces In The Crowd“ (2012) ja „The Story Of My Hambad“ (2015) on nähtud, et teda on kujutatud kui ühte Mehhiko tänapäevase ilukirjanduse eredaid tulesid ja tema mitteilukirjanduslike esseede kogu „Sidewalks“ (2013) demonstreerib mitmekülgsus ja osav huvitav kirjanduslik anne.
Juri Herrera
Märgid enne maailma lõppu (2015) andsid märku Mehhiko kirjandusse jõudva uue hääle saamisest, kui selle aasta alguses ilmus selle ingliskeelne tõlge. USA-sse smugeldatud noore Mehhiko naise Makina järel uurib Herrera, mida tähendab piiri ületamine, ja muudab selle piiriliku ruumi millekski muuks, nii maagiliseks kui ka kohutavaks oma õudusunenäo sümboolsetes ilmingutes.
Álvaro Enrigue
Pärast debüütromaani "Death Of The Installist Artist" (1996) ilmumist, mis on romaan, mida peetakse 20. sajandi üheks kõige olulisemaks Mehhiko teoseks, on Enrigue romaanikirjanik, kelle loomingut tähistatakse jätkuvalt. Uuemad teosed, näiteks Hüpotermia (2011) ja Äkiline surm (2013), on ainult parandanud kirjaniku seisundit, keda on peetud üheks tema põlvkonna parimaks.
Carmen Boullosa
Poeet, näitekirjanik ja romaanikirjanik, Carmen Boullosa läbimõeldud ja eklektilised teosed, nagu näiteks Tabasco lahkumine (2001) ja Texas: Suur vargus (2014), on kinnistanud kirjaniku mainet, mida peetakse tema võimude kõrguseks. Kududes läbi paljude teemade ja ajastute, on Boullosa kujutlusvõime ja käsitöö võimaldanud tal hüpata ühelt projektilt teisele, ilma et oleksite tüpolast ega tuvide auku.
Carmen Boullosa © Briti Nõukogu
Roger Bartra
Sotsioloog, antropoloog, kirjanik; Bartra mitmekesise ja ulatusliku loomingu tõttu on temast saanud Mehhiko tormilise mineviku kroonimise võtmekuju. Eelmise aasta murrangulise filmi „Aju antropoloogia: teadvus, kultuur ja vaba tahe“ (2014) abil on Bartra pööranud tähelepanu nüüdisajale, väites, et inimese teadvus ei esine mitte ainult ajus, vaid väliselt osana omavahel seotud ühiskond, mille sümboolikat saab dešifreerida meid ümbritseva maailma kultuuris.
Chloe Aridjis
Mehhiko luuletaja ja keskkonnakaitsja Homero Aridjise tütar Chloe Aridjis avaldas muljet ingliskeelsetele lugejatele romaanidega Book Of Clouds (2009) ja Asunder (2013). Neid impresionistlikke võõrdumise, kinnisidee ning igavuse ja kordamise kookonimugavust on võrreldud WG Sebaldi loominguga ja need moodustavad selge mulje eraldunud autsaideritest, kes triivivad tänapäevastes kummitavates Euroopa linnades.
Maria Bellatin
Mehhiko üks juhtivaid eksperimentaalse ilukirjanduse kirjanikke Bellatin on tuntud oma keelte ja ülesehitusega mängude poolest. Kiusatus, meelitades oma lugejaid valele turvatundele, on Bellatini hoolikalt üles ehitatud sürrealism talle palju tunnustust pälvinud. Olles avaldanud esmakordselt oma vanemate kodumaal Peruus, on sellised teosed nagu häiriv, Camus nagu, ilusalong (2009) ja väljakutsuv, transgressiivne Jacob The Mutant (2009) väljakutse Mehhiko väljakujunenud kirjanduslikule korrale.
Lydia Cacho
Mehhiko kuulsaim uuriv ajakirjanik on kirjanik, kes pole kunagi kaugel vaidlustest. Olles põhjustanud riikliku skandaali, kui tema raamat Los Demonios del Edén (2005) seostas mõnda Mehhiko juhtivat ärimeest ja poliitikut seksikaubandusega, viib Cacho esimene inglise keelde tõlgitud teos Slavery Inc. (2014) uurimise ülemaailmsel areenil. Pärast seksikaubandust inimkaubanduse allikast narkootikumide, relvakaubanduse ja terrorismi kaudu on Cacho kirjanik, kes soovib mitte meelelahutust, vaid valgustust.
Lydia Cacho © Briti Nõukogu
Laura Esquivel
Kombineerides tavapäraseid üleloomulikega, liikudes samal ajal sujuvalt läbi žanrite, on Esquivel kirjanik, kellele on tehtud märkimisväärset edu alates romaanist "Nagu vesi šokolaadile" (1993), nii Mehhikos kui ka USA-s enimmüüdud. Jagatud 12 ossa, see üsna ainulaadne ajalooline romaanikirjandus põimib retsepte ja toiduvalmistamise juhiseid ülimaitsvaks jumalaks kiretamata kireks.
Enrique Krauze
Ajaloolane, esseist ja kirjastaja Enrique Krauze on selliste tööde kaudu nagu Mehhiko: Biograafia võimu (1998) ja Lunastajad: ideed ja võim Ladina-Ameerikas (2011) uurinud võimu ja selle tsentraliseerimise suhet üksikisikute ümber Mehhiko ja Ladina-Ameerika poliitika. Demokraatia liberaalne ja usin kaitsja Krauze on oma kirjutiste abil lahti mõjutanud võimul oleva inimese korruptsiooni.
Homero Aridjis
Oma riigi kunsti- ja poliitilises plaanis silmapaistev tegelane Homero Aridjise pikk karjäär on täis arvukate riikide auhindu. Oma kodumaal Mehhikos on ta avaldanud üle neljakümne kolme luule- ja proosaraamatu. Tema luuletuste esimene ulatuslik valik ingliskeelsena ilmuvas väljaandes Eyes To See muidu (2002) tutvustas luuletaja loomingut, uurides mineviku alati eksisteerivat mõju, kaotatud armastust, kadunud keskkondi ja elu jätkuvat liikumist surma poole.
Tedi Lopez Mills
Mehhiko üheks juhtivaks luuletajaks, tema kogumikku "Kuigi valgust ehitatakse" (2004) peetakse tänapäevase luule üheks oluliseks teoseks. Kutsudes kõiki häid luuletajaid üles, igavestele küsimustele, iseküsimustele meie suhetest selle maailma ja tulevase maailmaga, on Mills kirjanik, kes suudab lahti võtta ja uuesti ette kujutada lihtsat ilu, mis meid ümbritseb.
Tedi Lopez Mills © Norma Patiño
Elmer Mendoza
Mehhiko krimikirjanduse ristiisa Elmer Mendoza alustas oma karjääri novellikirjutajana - meedium, milles ta on olnud viljakas. Siiski on ta rahvusvaheliselt tuntud oma originaalse romaani „Narco-Lit” hõbekuulete (2015) poolest. Tume, poliitiline, silmapaistmatu romaan Mendoza hiljuti tõlgitud teos on Mehhiko krimikirjanduse laine eesotsas.
Guadalupe Nettel
Granta on nimetanud Gilberto Oweni riikliku kirjanduspreemia ja 2014. aasta Herralde auhinna võitjat Guadalupe Nettle'i parimaks tõlkimata kirjanikuks. Muidugi on see plaanis muutuda, sest tema romaani „Keha, kus ma sündisin” (2015) eesmärk on selle ilmumist pikisilmi oodata selle aasta juunis.
Sergio Pitol
Hispaania keele kirjanike, romaanikirjaniku, esseisti ja memuaaristi Sergio Pitoli kõrgeima autasu Cervantese auhinna laureaat on kirjanik, kelle teost on regulaarselt avaldatud alates 60ndatest. Kuid hiljutises autobiograafilises hübriidis, The Art Of Flight (2015), on nähtud võrdlusi palju kiidetud Norra „elukirjaniku” Karl Ove Knausgaardiga, aga ka kaasaegsete autoritega, kelle teosed Pitol eelnevad, näiteks Valeria Luiselli ja Alvaro Enrique, ning on seatud tuua tema teos täiesti uue publiku ette.
Jelena Poniatowska
Veel üks Cervantese auhinna võitja, vaid neljas naine, kes on seda teinud, Elena Poniatowska on oma sünnimajas Mehhikos „Suur kirjatütar“. Naiste õiguste ustav kaitsja ja valimisõiguseta vaesed on Poniatowska pühendanud oma elutöö sotsiaalsetele ja poliitilistele küsimustele. Tema värskeim romaan, sürrealistliku maalikunstniku Lenora Carringtoni elulugu Lenora: romaan (2015), nagu paljud tema suurimad kirjanduslikud hetked, on rekonstrueeritud ajalugu.
Elena Poniatowska © Michel Amado
Luis Felipe Fabre
Luvaro Felipe Fabre, kes on Álvaro Enrigue sarnaste meediate eest võidelnud ja kujundab karjääri mõjutuste kollaažile, on jõudnud lõpuks laiema publiku tähelepanu alla. Tema peatselt ilmuv kogumik „Sor Juana ja teised koletised“ (2015) ühendab 16. sajandi luule oktosülaboolse struktuuri pulp-romaanide, akadeemiliste ringkondade ja musta huumori objektiiviga, mille kaudu ta vaatab Mehhiko muutumist.
Jorge Volpi
Novelist ja esseist, Volpi on kirjanik, kes on sünonüüm kurikuulsale "Crack Manifesto" - Mehhiko kirjanike kogumikule, kes protesteeris selle vastu, mida nad nägid Mehhiko peavoolu kerge südamega ja õpetlike kirjutiste vastu. Selge sürrealismi puudumisest tuntud Volpi teosed keskenduvad peamiselt tegelaskuju psühholoogiale, aga ka ajaloo ja teaduse akadeemilisematele teemadele. Tõlgitud teosed Klingsori otsingul (2002) ja Season Of Ash (2009) on saanud rahvusvahelise tunnustuse.
Jorge Volpi © Briti Nõukogu
Daniel Sada
Ebatavaline, barokne, tragikoomiline, mis iganes sõnu on Sada proosa kirjeldamiseks kasutatud, ei näi nad seda sugugi tabavat. Pärast kaheksa novellikogu ja üheksa romaani avaldamist on alles nüüd Sada vaimustava teose tõlkimine. Inglise keelt kõnelevate vaatajaskondadeni jõudis esimesena Ladina-Ameerika machismo ülimenukas saade "Peaaegu mitte kunagi" (2012), mille sel aastal ilmus kõrgelt hinnatud One Out Of Two.
Juan Pablo Villalobos
Satirist, sürrealist, filmi "The Guardian" esimese raamatuauhinna autor "The Rabbit Hole" (2011), nagu ka paljud tänapäeval töötavad suurepärased Mehhiko kirjanikud, ei karda Villalobos oma lugeja vaidlustamist ega Mehhiko poliitika petmist. Kuiva komöödia, keeruka paberimassi ja range autorikontrolli segu kaudu on Villalobose ilukirjanduslik segu uus ja põnev väljaanne kasvavale „Narco-Lit” žanrile, mida tänapäeva Mehhiko pakub.
Pedro Serrano
Serrea karjäär on jõudnud murrangulise luuleantoloogia The Lamb Generation, mis on tänapäevaste Briti juhtivate luuletajate tõlgitud kogumik, kaasrežissööri, hiljuti ilmunud tõlkega tema enda teosest Peatlands (2014). Ligi kolm aastakümmet kestnud karjääri kroonides demonstreerib Peatlands Serrano kogu keeleoskust.
Pedro Serrano © Briti Nõukogu
