Soomet peetakse sageli üheks naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse eestvedajaks maailmas, asetades maailma majandusfoorumi 2014. aasta globaalse soolise lõhe aruandes teise koha, tõustes 2010. aasta kolmandalt kohalt. 2017. aasta märtsis toimuval rahvusvahelisel naistepäeval ütles peaminister Juha Sipilä teatas, et Soome korraldab maailmas kõigi aegade esimese soolise võrdõiguslikkuse auhinna, mille autasusumma on 150 000 eurot.
Seksism ja sooline ebavõrdsus eksisteerivad Soomes endiselt, eriti seoses palgalõhe ja tööhõivega seotud diskrimineerimisega, kuid neid ei tunta sama ulatuslikult kui paljudes teistes Euroopa riikides. Paljud usuvad, et selle põhjuseks on pikk sotsialistlike ja ilmalike väärtuste ajalugu, mis pärineb ajast, mil iidsed soomlased kummardasid naisjumalaid ja nii mehed kui naised pidid ellujäämiseks koostööd tegema. Need on mõned viimase sajandi peamised hetked, mis on Soome soolist võrdõiguslikkust parandanud.
Soome Naisühendus
Soolise võrdõiguslikkuse ajalugu Soomes algas väidetavalt juba 1884. aastal, kui moodustati Suomen Naisyhdistys ehk Soome Naisühendus, soome esimene naisühendus, mille asutasid autor, ühiskonnategelane ja poliitik Alexander Grippenberg. Grupist on saanud üks enam kui 50 Rahvusvahelise Naisliidu liikmest.
Naiste valimisõigus
1906. aastal sai Soomest esimene riik maailmas, mis andis naistele täielikud hääletamis- ja parlamentaarsed õigused, mida enamus teisi lääneriike ei saavuta enne esimest maailmasõda. Järgmisel aastal valiti parlamendiliikmeteks 19 naist, sealhulgas Alexander Grippenberg, kes moodustasid 9, 5% kõigist kohtadest, mis on sellest ajast alates tõusnud.
Aleksanda Gripenberg, üks Soome esimestest naispoliitikutest / Wikimedia Commons
Lotta Svärdi rügement
Teise maailmasõja ajal aitasid soome naised sõjapüüdlusse, liitudes Lotta Svärdi organisatsiooniga. Vabatahtlike organisatsioon oli tegutsenud alates 1920. aastatest ja sai oma nime naissoost tegelase järgi Johan Runebergi kuulsas luuletuses „Ensign Stal“ (kust ka pärinesid Soome riigihümni sõnad). Nad mobiliseeriti sõjas meditsiinilise abi osutamiseks, vaenlase lennukite kohaletoomiseks, õhurünnakute eest hoiatamiseks ja muudeks kohustusteks, mille mehed olid enda täitmiseks liiga hõivatud.
Lotta Svärdi / Wikimedia Commonsi liikmed
Võrdõiguslikkuse seadus
Alates 1987. aastast on naiste ja meeste võrdõiguslikkuse seaduse eesmärk olnud vältida soolist diskrimineerimist, edendada soolist võrdõiguslikkust ning parandada naiste seisundit ühiskonnas ja töökohal. 1995. aasta märkimisväärne muudatus oli see, et ametlikud komiteed ja nõukogud pidid vähemalt 40% oma liikmetest olema naised.
Naiste komitee Saami Nõukogus
Võrdõiguslikkuse seadus inspireeris paljusid allkomiteesid, sealhulgas põlissaami rahva nõukogus tegutsevat naiste komiteed. Muistse naisjumalaks nimetatud Sarahkka on seotud sügavalt saami elanikkonna poliitikaga Soomes, Rootsis, Venemaal ja Norras.
Soome Saami Nõukogu liikmed © Arktika Nõukogu sekretariaat / Linnea Nordström
Naispreestrite avamine
Soome on pikka aega olnud väga ilmalik riik, kuid 1988. aastal, kui luterlik kirik lubas naispreestrite ametisse nimetada, peeti seda ikkagi suureks sammuks edasi. Nüüd on riigis üle 1000 naispreestri. Üks neist, Irja Askola, on nüüd Helsingi piiskop.
Sõjaväeteenistus
Kõik Soomes osalevad mehed on endiselt sõjaväeliseks väljaõppeks ning 1995. aastal lubati naistel samal koolitusel osaleda ja minna täistööajaga ajateenistusse. Kuna Soomes peavad politseinikud osalema sõjaväelises väljaõppes, on see viinud ka meeste ja naispolitseinike parema tasakaaluni, mis on eriti oluline haavatavatele inimestele, kes tunnevad end naissoost ohvitseriga suheldes mugavamalt.
Mees- ja naisohvitserid Soome sõjaväes © Wikimedia Commons
Laenud naisettevõtjatele
Naisettevõtjate puudus Soomes on alati olnud probleem, eriti majanduslangusejärgse algusbuumi ajal, nii et üks palgalõhe vähendamiseks välja pakutud meede oli riigiettevõtte Finnvera finantskontserni naisettevõtjatele laenude pakkumine. Alates skeemi loomisest 1997. aastal on see aidanud käivitada 11 000 ettevõtet ja suurendanud Soomes naisettevõtjate osakaalu 30% -ni, lootusega tulevikus seda arvu suurendada.
Esimene naissoost president
Soome valis oma esimese naispresidendi Tarja Haloneni 2000. aastal. Ta valiti teiseks ametiajaks tagasi 2006. aastal ja ta püsis ametis kuni 2012. aastani. Aidates Soomel majandussurutisest üle elada, aitas ta parandada ka geiõigusi ja sõjaväge. poliitika. Soome valis 2003. aastal ka oma esimese naispeaministri Anneli Jäätteenmäki ja teise, 2010. aastal Mari Kiviniemi.
Kohustuslik
